Tõsi ta on, et aasta algul oli see blogi minu jaoks väga oluline – keegi mind kuulata ei viitsinud ja infot ka kusagilt mujalt ei saanud. Nüüdseks olen enda meelest juba staažikas diabeetik (esmatüübilised, irvitage) ja pole nagu midagi enam põdeda. Isegi varbavaluga on täiesti võimalik elada. Seega olen otsustanud vabastada end kohustusest sedasinast blogi elus hoida. Tiksun oma rutiinis, paksem, laisem ja hooletum kui peaks, aga mul on olemas kõik tööriistad, et endaga toime tulla. Nii ma siis lõpetangi sissekannete tegemise kuni ajani, mil midagi tervises või enesetundes muutub või kui tekib vajadus midagi uut teada saada.

Ma tean, et mul on olnud lugejaid – aitäh teile, ja olge hoitud. Kui head päevad otsa saavad, siis ehk kohtume kunagi veel.