Mul on täpselt neli minutit aega, et võrrelda oma praegust seisundit aastatagusega. Noh, ütleme siis nii, et aasta tagasi hakkas jamaks minema. Selle aasta jooksul olen olnud väga hirmul ja väga mures, elanud läbi paanilise veresuhkru mõõtmise ja paanilise kaalukaotuse perioodid. Olen ilma jäänud oma koerast ja üle elanud täiesti sobimatu suve. Nüüd on kuum suvi möödanik. Kaalurindel on kehvasti. Koerata ei ole ikka mingi elu, aga uut ka ei taha muretseda. Ent elulised näitajad on väga head, neuropaatia ei lähe hullemaks ja doktoritöö vist ikka ka saab katuse alla…millalgi.  Kui hästi läheb, siis kahe nädala pärast, kui nii hästi ei lähe, siis veidi hiljem. Täna ongi oluline otsustamiste hetk. Pablan hirmsasti. Aga mida siin pabistada? Olen üle ja läbi ja ära elanud kaunis jubeda aasta. Olen elus ja, vabandage, tegelikult ka terve. Kahe tunni pärast selgub, kui pingelised tulevad kaks järgmist nädalat. See jutt on kole segane, aga… Eks ma õhtul jätkan.