Välismaal. Palav on. Ootamatult läksid jalad taas nii paiste, et isegi hästi sisse käidud kingad tekitasid villid – suured ja rasvased sellised. Olen suuresti käimisvõimetu ja enda peale maru kuri. Seltskond, kellega liigun, on kõik sellised terved ja kondised ja tahavad kiiresti liikuda, ehkki kõik minust vanemad. Mina olen aga tõsiselt hädas – esiteks tahaksin liikuda aeglasemalt, teiseks aga ei tahaks liikua enam üldse, sest on palav ja jalad valutavad. Villid villideks, aga paistetuse tõttu pressivad kingad varvastele ja tekib korralik mahlane neuropaatiavalu, sest ilmselt ei saa varbad piisalt verd. Eilse öö juba veetsin varbaid sügades ja karta on, et…

Heakene. Koduse režiimi peal olen ma täiesti pruugitav, aga reisil on tõesti raske. Võibolla peaks üksi reisima, siis ei ole vaja enda viletsuse pärast häbeneda? Ausalt öeldes olen ma alati olnud paras polkovniku lesk ja pigem oma hädasid uhkusega kandnud, ent nüüd justkui tõesti häbenen iseenda pärast. Ilmselt tuleb välja arendada mingid toredad ja ausad enesekaitsevõtted, mis teistes inimestes kah piinlikkust ei tekitaks. Sest kui üle rinna pingutan ja pisar silma tuleb vlu pärast, siis on ikka kole piinlik küll. Kuidas oleks “Kuulge, ma otsustasin, et jätan selle tripi vahele. Ma jään siia lähedusse tiksuma, aga teie minge!” Või siis “Ma tahaksin tulla, aga ma ei tea, kuidas mul jaksu on. Teeme nii, et ma tulen nii kaugele kui jaksan ja siis ütlen sulle.” Või “Meil on erinevad tempod ja strateegiad –  läheks täna eraldi.” Või “Kuule, eile töötas see omaette käimise variant hästi – teeme täna ka nii.” Või “No lähme, aga võtame takso”. No ei tundu ju nii raske. Miks ma siis reaalses situatsioonis nii kehvati tunnen, kui midagi sellist tuleb öelda?  Ilmselt tuleb veel harjutada.

Homme on plaanis retk mere äärde. Väga suure ja mõnusalt jaheda mere äärde. Palavusest pääsemine oleks väga meelepärane, aga… Aga. Eks näis, mis homme saab. Ma ei karda ära kaduda või maha jääda või ära eksida. Kardan teistele ebamugavust valmistada. Vohh – see ongi põhiline. Hea, et sotti sain.